Raamatupidaja kui juhtimisarvestaja ja finantsjuht

Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

Õppekavarühm: Majandusarvestus ja maksundus

Hind 1475 eur + km

Koolitaja:	Sander Karu, mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor, koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse Tel: 5043202 E-mail:rafiko@rafiko.ee
Eesmärk ja õpiväljundid:	Põhjalik programm raamatupidamisest ja finantsidest! Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena: värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud organisatsiooni raamatupidajale, juhtimisarvestajale ja finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises, millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide saavutamiseks lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega), kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega, investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis koostanud “heade mõtete memo” saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.
Sihtgrupp:	finantscontrollerid, raamatupidajad, majandusarvestajad, finantsjuhid, ökonomistid, majandusarvestuse analüütikud, arendusjuhid, juhid, juhatuse liikmed, finantspraktikud nii äriühingustest kui ka avalikust sektorist
Koolituse kestvus:	4 päeva, koolituse kogumaht: 32 akadeemilist tundi; auditoorse/praktilise töö tunnid: 32 akadeemilist tundi
Ajakava	Esimene päev: 10.00-12.15 koolitusprojekt 12.15-12.45 vaheaeg 12.45-14.15 koolitusprojekt 14.15-14.30 vaheaeg 14.30-16.45 koolitusprojekt Järgmised päevad: 9.00-10.30 koolitusprojekt 10.30-10.45 vaheaeg 10.45-12.15 koolitusprojekt 12.15-12.45 vaheaeg 12.45-14.15 koolitusprojekt 14.15-14.30 vaheaeg 14.30-16.00 koolitusprojekt
Olulisemad teemad:	Milline on raamatupidaja, juhtimisarvestaja ja finantsjuhi roll nüüdisaegses organisatsioonis? Tulemuslikkuse juhtimine Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane? Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele Väärtustel põhinev juhtimine Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA) Visiooni ja missiooni elluviimine Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme? Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling Tulemuslikkuse mõõtmine Kriitiliste edufaktorite valik Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks? Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised? Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu? Kuidas ringleb raha organisatsioonis? Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud? Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid? Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)? Investeerimisprojekti riskide hindamine Kuidas hinnata investeeringute tasuvust? Sensitiivsusanalüüs Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust? Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida? Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel Diskonteerimine majandustehingute kirjendamiseks Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu? Eelarvestamine ja finantsprognoosimine Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve Eelarvete koostamise meetodid Eelarvekorraldus Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine Kuidas juhtida kasumlikkust – tulusid ja kulusid nüüdisaegses organisatsioonis? Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele? Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi? Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi? Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)? Toote kuluarvestuse protsess Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid? Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust? Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele? Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine Milline on investeeringute mõju omahinnale? Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid? Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC) Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust? Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel 8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus Jääktulupõhise kasumi kujunemine Läbilaske kuluarvestus Kulu – maht – kasum analüüs Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel Elutsükli kulude arvestus Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus Sihtkuluarvestus Elutsükli kulude arvestus Kaizen kuluarvestus Kulude arvestus piirangute tingimustes Kuidas kujundada hinda? Mis on hind? Kliendiväärtus ja kulud Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki Transferthindade kujundamine Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali nüüdisaegses organisatsioonis? Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk? Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Täiendava raha vajaduse määramine Kuidas juhtida käibekapitali? Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine Varude juhtimine Lühiajaliste kohustuste juhtimine Raha konversiooniperioodi leidmine Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil Eelarvete koostamine Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine) (põhitegevuse eelarved, eelarvestatud bilanss, eelarvestatud kasumiaruanne (tulude kulude eelarve), rahavoogude prognoos, eelarvestatud rahavoogude aruanne) Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) Nüüdisaegsed eelarvestamise meetodid ja nende kasutamine Paindlikud eelarved controllinguks Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting) Tasakaalus tulemuskaart ja eelarvestamine Miks eelarvetest ei ole kasu? 15 soovitust eelarvete koostamiseks Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel? Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi? Eesmärgistatud analüüside läbiviimine Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve? Controllingu aruannete analüüs Hälvete analüüs Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs Maksukoormuse arvestamine ja analüüs Otsuste puu
Koolituse meetod:	Õppimine läbi tegevuse teooria praktilised ülesanded grupitööd case studyd

Koolituse täies mahus läbinutele ja õpiväljundid saavutanutele väljastatakse vastav tõend.

Osalejate arvamusi:

Koolitusel olid näidatud konkreetsed skeemid ja tabelid, mida saaks tööl kasutada, lahendatud konkreetsed ülesanded ja püstitatud õiged küsimused, mis panid mõtlema. kõige rohkem meeldis see, et kõik teemad olid püstitatud nii, et saaks teiselt rakursilt oma küsimustele vastata. Peamine vaatenurk oli – üldpilt ehk juhi vaatenurk.

Margarita Kotivnenko

Väärtuslikum mõte oli, et kõik algab eesmärgi püstitamisest. Oluline uus teadmine – erinevad kuluarvestuse meetodid, mõisted. Eriti jäi meelde, et igale eesmärgile tuleb ja saab määrata mõõdiku.

Katrin Peterson

Koolitusest plaanin kasutada eelarvestamist lähtuvalt nullbaasist, kulude juhtimist pigem läbi tegevuste, kontrollmõõdiku te ja sihtmärkide seadistamist.

Heliko Viita

Mul on hea meel, et sain koolitusel osaleda. Programm oli koostatud põhjalikult ja hõlmas paljusid teemasid, millest mõnedega ei olnud tööalaselt kokku puutunud. Kõiki käsitletud teemasid ei suutnud kindlasti omandada, aga algteadmised ja õppematerjalid on olemas, kui praktiline vajadus tekib. Kõige väärtuslikumaks enda jaoks pean järgmisi teemasid:

– eelarvestamise süsteem
– kuluarvestussüsteem
– hinnakujundamine
– rahakäibe juhtimine
– finantsanalüüsi läbiviimine

Meelde jäi:
– sai lahendada hästi palju praktilisi ülesandeid
– sai töötada väikeste gruppidena

Kasutada plaanin:
– eelarvete koostamine ja analüüs
– rahavoogude aruannete koostamine
– ärikasumi ja suhtarvude analüüs

Tiia Pajuniit

Koolitusel kuuldust on kõige väärtuslikum minu jaoks:

1) kulude juhtimine, kuluarvestuse protsessid ja põhimõtted
2) hinnakujunduse meetodid
3) rahakäibe prognoos ja juhtimine
4) varude juhtimine
5) finantsanalüüsi meetodid ja hindamine

Seda kõike on vaja teada töötamisel raamatupidajana ja saan seda edukalt kasutada edaspidi oma praktilises töös.
Meeldis ka eelarvestamise planeerimise protsessid ja kasutamine praktikas, finantstegevuse juhtimine. Kuid koolitusprogrammi hulgas oli ka teemasid ja mõisteid, mida oma tööiseloomu ja -stiili tõttu ei ole veel kunagi kasutada saanud.
Kokkuvõtteks olid kõik teemad väga huvitavad ja miks mitte teada saada ka midagi uut ja kasulikku.

Lembi Apse

Nelja päeva jooksul võeti läbi finantsjuhile olulised teemad. Tore oli et ei olnud „kuiva loengut“, vaid materjal esitati tuues näiteid elust enesest, tuli lahendada ülesandeid ja kaasa mõelda.
Meeldis et ülesanded ei olnud kuskilt välismaisest maj.õpikust tõlgitud keerulised „ case“-id , vaid olid lihtsate elust võetud näidetega ja nii on ka edaspidi materjale vaadates lihtne aru saada ülesande lahenduskäigust . Minu jaoks olid olulisemad teemad investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused, hinnakujundus ja rahakäibe juhtimine.
Nelja päeva jooksul sai selgeks , mis iganes ettevõtte tegevus peab algama eesmärkide püstitamisest ja et tulemust hinnata, peab see olema mõõdetav.
Loodan väga, et koolitusmaterjalidest saab minu igapäevane abimees.

Urve Auksmaa