Koolitaja:

Sander Karu,
mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor, koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Tel: 5043202
E-mail:rafiko@rafiko.ee

Eesmärk
ja õpiväljundid:

(vajalikud) teooriad praktikasse!
Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:

• saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse omahinna ja kuluarvestuse teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
• leidnud võimalusi omahinna arvestuse juurutamiseks ja arendamiseks oma töös ja organisatsioonis praktiliste näidete ja ülesannete abil
• koostanud “heade mõtete memo” saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks

Sihtgrupp:

Juhid, juhatuse liikmed, äriarenduse spetsialistid, allüksuste juhid, ostu- ja müügijuhid, arendusjuhid, finantsjuhid, projektijuhid, raamatupidajad, ökonomistid, ostu- ja müügitöötajad, finantscontrollerid, majandusarvestuse analüütikud jt.

e-õppe korraldus:

• Õppematerjalid: 
  – slaidid väljastatakse personaalselt e-postiga (pdf, powerpoint,, word, Excel või kokkuleppel muus formaadis) või tehakse kättesaadavaks pilveteenuses.
  – 2 Sander Karu raamatut (üldjuhul saadetakse pakiautomaati)
  „Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele“ ja
  „Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis“ 
  -õppevideod ja võimalusel osaliselt veebikoolitus
• Iseseisvate tööde arv: 20
  Koolitusel osaleja esitab iseseisvad tööd elektrooniliselt (pdf, powerpoint,, word, excell).
• Personaalne tagasiside, iseseisvate tööde lahenduste arutelu ja tekkinud küsimustele vastamine toimub telefoni- või videokõnena või Chatina.
• Koolituse kogumaht: 16 akadeemilist tundi, millest 0 on auditoorse/praktilise töö tunnid

Olulisemad teemad:

Mida mõistame omahinna all?

• Otsene omahind, põhitegevuse omahind, täisomahind
• Olulisemad kuluarvestuse mõisted ja nende seos omahinnaga
• Omahind ja kuluobjekt
• Omahind kui protsesside ja tegevuste väljund
• Omahind versus siirdehind (transferthind)
• Omahinna arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
• Omahinna arvestuse eripärad äriühingutes ja avalikus sektoris

Ettevalmistused omahinna arvestamiseks organisatsioonis

• Millised on olulisemad juhtimisotsused ja tegevused, mis on aluseks omahinna arvestuses?
• Praktiline analüüs:
• Millised on minu organisatsiooni kuluarvestuse tugevad ja nõrgad küljed?
• Omahinna arvestuselt omahinna juhtimisele

Omahinna arvestuse protsess

• Kuluobjektide valik ja kuluobjektide arvestus
• Millised on olulisemad kuluobjektid organisatsioonis?
• Toote/teenuse/projekti kuluarvestuse protsess
• Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
• Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
• Kulude liigitamine omahinna arvestusel
• Millised on olulisemad kulude liigitused omahinna arvestamiseks?
• Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse tähtsus omahinna kujundamisel
• Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused

Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?

• Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik.
• Kulukäitur ja selle tähtsus nüüdisaegses juhtimises
• Kuidas valida otstarbekaid kulukäitureid?
• Mis on üldkulu määr ja miks see on oluline?
• Üldkulude ala- ja ülejaotamine
• Traditsiooniline kahesammuline meetod
• Tegevuspõhine kahesammuline meetod

Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus. Praktiline ülesanne: omahinna arvestus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel meetodil

• Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?
• Omahinna erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel

Kulukohtade üldkulude jaotamine keerukamate kuluvoogude korral

• • otsemeetod
• • astmeline meetod
• • vastastikuse mõju meetod

Elutsükli kulude arvestus ja omahind

Koolituse meetod:

e-õpe – õppematerjalidena väljastatakse

• personaalsed koolitusmaterjalid
• Lisaõppematerjalina on  e-õppe koolituse hinnas raamatud: 
  Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele
  Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa