Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus e-õppena
 

Hind 1100 eur + km

Koolitaja:

Sander Karu
mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor, koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Tel: 5043202
E-post:rafiko@rafiko.ee

Eesmärk
ja õppeväljundid:

(vajalikud) teooriad praktikasse!

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:

  • saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse kulude juhtimise ja arvestuse teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
  • analüüsinud oma organisatsiooni kuluarvestuse vastavust tulemuslikkuse juhtimise vajadustele
  • leidnud võimalusi oma organisatsiooni kulude tulemuslikumaks juhtimiseks ja arvestuseks rohkem kui 25 praktilise näite ja ülesande abil
  • koostanud “heade mõtete memo” saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.
Sihtgrupp:

Juhid, juhatuse liikmed, äriarenduse spetsialistid, allüksuste juhid, ostu- ja müügijuhid, arendusjuhid, finantsjuhid, projektijuhid, raamatupidajad, ökonomistid, ostu- ja müügitöötajad, finantscontrollerid, majandusarvestuse analüütikud jt.

e-õppe korraldus:
  • Õppematerjalid: 
    – slaidid väljastatakse personaalselt e-postiga (pdf, powerpoint,, word, Excel või kokkuleppel muus formaadis) või tehakse kättesaadavaks pilveteenuses.
    – 2 Sander Karu raamatut (üldjuhul saadetakse pakiautomaati)
    „Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele“ ja
    „Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis“ 
    -õppevideod ja võimalusel osaliselt veebikoolitus
  • Iseseisvate tööde arv: 30
    Koolitusel osaleja esitab iseseisvad tööd elektrooniliselt (pdf, powerpoint,, word, excell).
  • Personaalne tagasiside, iseseisvate tööde lahenduste arutelu ja tekkinud küsimustele vastamine toimub telefoni- või videokõnena või Chatina.
  • Koolituse kogumaht: 24 akadeemilist tundi, millest 0 on auditoorse/praktilise töö tunnid
Olulisemad teemad:

Kulude arvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele

Mida mõistame kulude juhtimise all?

Kulude juhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?

Ettevalmistused juurutamiseks

Mis on tulemuslikkus ja kuidas mõõta tulemuslikkust?

Kuluarvestuse süsteem ja selle eesmärgid

  • Kas keskenduda kuluobjektidele, tegevustele, kulukohtadele või kululiikidele?
  • Kuluarvestuse süsteemi arengutasemed
  • Kuidas liigitada kuluarvestuse süsteeme ja miks see on oluline?
  • Millised on minu organisatsiooni kuluarvestuse tugevad ja nõrgad küljed?

Kuidas mõõta ja hinnata kulusid?

  • Kulude arvestuse protsess ja baaskontseptsioonid
  • Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
  • Millised on olulisemad kuluobjektid organisatsioonis?
  • Toote kuluarvestuse protsess

Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis

Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused

Kululiikide arvestus

  • Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
  • Põhivara kulumi (amortisatsiooni) arvestuse probleemid ja lahendused

Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?

  • Üldkulude jaotamise meetodid ja kulukäiturite valik.
  • Kulukäitur ja selle tähtsus nüüdisaegses juhtimises
  • Kuidas valida otstarbekaid kulukäitureid?
  • Mis on üldkulu määr ja miks see on oluline?
  • Üldkulude ala- ja ülejaotamine

Otsene ja kaudne jaotamine

  • Traditsiooniline kahesammuline meetod
  • Tegevuspõhine kahesammuline meetod

Kulukohtade üldkulude jaotamine:
otsemeetod,
astmeline meetod,
vastastikuse mõju meetod

  • Kulude kodeerimine

Tegelikel, norm- ja standardkuludel põhinevad kuluarvestuse süsteemid

Standardkuluarvestus ja hälvete analüüs

Töö-, protsessi- ja operatsioonikuluarvestus

  • Kas valida töö-, protsessi ja operatsioonikuluarvestus?

Töökuluarvestus

  • Kuidas arvestada otsekulusid töökuluarvestuses?
  • Kas varude arvestuses eelistada FIFO, LIFO või keskmise hinna meetodit?
  • Kuidas arvestada üldkulusid töökuluarvestuses?
  • Tegelike üldkulude kohandamine eelarvestatud üldkuludega

Protsessikuluarvestus

  • Kuidas leida kuluvoogusid protsessides?
  • Toodangu ekvivalentühikute arvu leidmine
  • Ühistoote ja kõrvaltoote kuluarvestus

Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus.

  • Kas eelistada täis- või osakuluarvestust?
  • Täiskuluarvestus
  • Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine.

Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus

  • Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus

8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel

  • Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)
  • Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?
  • Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel

Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus

  • Jääktulupõhise kasumi kujunemine

Segakulude hindamise meetodid

  • Läbilaske kuluarvestus

Kulu – maht – kasum analüüs

  • Tasakaalupunkt. Tasakaalupunkti diagramm
  • Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel

Elutsükli kulude arvestus

Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus

Sihtkuluarvestus

Kaizen kuluarvestus

Kulude arvestus piirangute tingimustes

Koolituse meetod:

e-õpe – õppematerjalidena väljastatakse:

  • personaalsed koolitusmaterjalid
  • Lisaõppematerjalina on  e-õppe koolituse hinnas raamatud: 
    Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele
    Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa

Koolituse täies mahus läbinutele ja  õpiväljundid saavutanutele väljastatakse vastav tõend.

Osalejate arvamusi

Olukorras, kus kasvab surve avalike ressursside kasutamisele, muutub üha olulisemaks oskus eristada olulist ebaolulisest ning olla valmis loobuma nendest tegevustest, mis loovad vähe väärtust. Koolitus andis hea ülevaate nendest tööriistadest, mida 21. sajandi riigis on vaja kasutada.

Joonas Pärenson

Rahandusministeerium